Kõigepealt tuleks see leping kiiresti meile saata. Viisteist lehekülge ei tähenda alati sama suurt tõlkemahtu. Kui tegelikku tõlkemahtu vähem on, teeb see asja lihtsamaks. Lisaks peab arvestama hinnaga. Kuna tavaliseks tõlkekiiruseks loetakse 5 tõlkelehekülge päevas, siis nõuab selline kiirus kindlasti hinnalisa – tavaliselt kuni 30%. Aga kui on vaja, siis on vaja. Kõige tähtsam on teadmine, milleks tõlget kasutatakse. Kui dokumenti on vaja vaid arusaamiseks (või kasutatakse seda lihtsalt edasi arutamiseks), võib sellise tempoga tõlkimist isegi kaaluda. Kui aga see leping peaks olema järgmisel päeval alla kirjutatud, siis meie kindlasti seda teha ei soovitaks. Miks? Tead, mis juhtub, kui kedagi kiirustades tööle võtta? Või mingit ehitust kiirustades teha? Või näiteks liikluses ülemäära kiirustada? Tõlkimine ei ole selles mõttes erand. Kokkuvõtvalt: tõlkida jõuab, aga peab arvestama erandolukorraga. Tegelikult on nii tähtsate dokumentide tõlkimisel soovitatav maksimumkiirus kuni 10 lehekülge päevas. Ja teinekord on suureks abiks, kui õhtu asemel sobiks tõlge kätte saada hommikul. Terve öö on ju aega siis lisaks .
Kuidas tõlkebüroo saab rohkem kui kuus lehekülge tõlget, kui minu materjal on vaid kolm lehekülge.
Tarmo, Sinu küsimus on igati õigustatud. Peatselt teeme siia blogisse ka postituse, kuidas tekstimahtu (meie keeles siis tõlkemahtu) hinnata. Kui vaadata Sinu materjali, siis see on lehel kolmes veerus ning kuuepunktises kirjas. Seetõttu on nendel kolmel lehel kokku rohkem kui 11 000 tähemärki. Tõlkemahtu arvutatakse tinglehekülje (nimetatakse ka tõlkeleheküljeks) alusel. Tinglehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Sealt see üle kuue lehekülje tõlget tulebki. Ja hea on, et teeme enne tõlkima hakkamist alati konkreetse hinnapakkumise. Pärast seda selgitada oleks vist palju raskem?