Erialases terminoloogias tuleb ette ka komistamisi ununenud terminite otsa.
Mis parata – tehnika areneb pidevalt ja ega me igapäevaelus enam ka
arvelaudu ja kettaga telefone ei kasuta, aga sõnaraamatust võib teinekord
abi olla mõne ajaloolise huvitava sõna tähenduse väljakaevamisel. Näiteks
Riho Randese “Elektriku taskukäsiraamatus” (1939) leidub sõna “katsa” (lülitus, mis
ühendab neid klemme, mille otsas on mitut korrust elektriga varustavaid
juhtmeid). Ei tea, kuidas tundsid katsat korrusmajade elanikud
kolme-neljakümnendatel, kuid praegu ei tunne seda sõna ei Keeleveebi
“Tehnikasõnaraamat” ega muidu nii hea terminoloogiabaas ESTERM. Ka tuttav
elektrik, kelle käest sai katsa kohta küsitud, kehitas vaid õlgu ja imestas,
et see on kunagi olnud mingi lülitus.
Ega alati saagi eestikeelsetest raamatutest abi. Ja kui ingliskeelseid pole
võtta, siis näiteks arvutite, elektroonika ja interneti teemadel harib
selline hea lehekülg nagu Whatis.com. Miskipärast tundub, et elektroonika
valdkonnas ongi internet tihti kasulikum kui mõni paks raamat.
Raamatutest rääkides – 2000. aastal esimest korda välja antud “Inglise-eesti
tehnikasõnaraamat” on küll hea ja paks raamat, kuid suures osas juba
ajaloolise väärtusega, sest elektroonikas on viimaste aastatega palju uut
juurde tulnud ja tuleb endiselt iga kuuga, paberile see aga niipea ei jõua.